laupäev, Mai 03, 2008
teisipäev, August 14, 2007
Blogi siirdub uude pesapaika
PokerNews avas uue pokkerikommuuni, my.pokernews.com. Otsustasin viia enda blogi ka sinna üle. Et nüüdsest ma enam siin lehel blogipidamist ei jätka, pole mõtet kahes kohas sama juttu ajada.
Blogi uus aadress: http://my.pokernews.com/imre/
Mis saab pokkeriklubi.com lehest? Praegu ei oska veel öelda, eks ma midagi mõtlen välja. Äkki mingi eestikeelse pokkeriinfo kataloogi vms. Ja blogi arhiivid jäävad ka siia. Et päris ära ei maksa seda favoriitidest kustutada :)
Blogi uus aadress: http://my.pokernews.com/imre/
Mis saab pokkeriklubi.com lehest? Praegu ei oska veel öelda, eks ma midagi mõtlen välja. Äkki mingi eestikeelse pokkeriinfo kataloogi vms. Ja blogi arhiivid jäävad ka siia. Et päris ära ei maksa seda favoriitidest kustutada :)
kolmapäev, August 01, 2007
Suvi, Taavi ja tige kala
Suvi on meil lühike, krdi väga liiga lühike. Pikk pime aeg, kus väsimus juba puhtast valgusepuudusest peale suruma hakkab, on peagi märkamatult taas käes. Seepärast pole ma kuigi palju pokkerit mänginud, hoopiski päiksekiiri püüdnud ning rohelist õhku sisse ahminud.
Aga siiski, pühapäeval tegin kaks suuremat turniiri, Party 300k garanteeritud ja Mansioni $150k garanteeritud. Tulemus oli päris muljetvaldav - Partys 1500 osavõtjaga 27. koht; Mansionis 1000 osavõtjaga üheksas koht. Või krt, kas Mansionis jõuab finaallauda 9 või 10 mängijat? Igatahes finaallaust kukkusin välja teisena. Auhinnaraha vastavlt $1500 ja $3300, päästis laisa juuli ilusasti ära.
Loomulikult ei ole ma päriselt rahul, suurturniiridel jõuab nii kaugele suhteliselt harva ning siis oleks vaja kasvõi tahtejõuga ennast top-kolme venitada. Paraku vägisi see siiski ei õnnestu ja suhteliselt rahul olen enda etteastega. Välja arvatud üks käsi, kus mõistus jooksis totaalselt kokku. Päris hämmastav, et küllaltki kogenenud mängija sellise kala sisse võib lasta. Noh, juhtub ka parimatega, mis siis veel minust rääkida ;) Kala ise oli siis järgmine:
3000/6000 blindid, mingite antedega. Panen 77-ga 24000. BB callib. Flopp T 4 2. Tüüp checkib kiirelt. Pomisen kassikesele "Nii kiire check, mulle ei meeldi see kiire check". Siis vaatan jälle floppi, potti (55k) ja otsustan panna suure overbeti, et vastane ei saaks hakata mingit muuvi tegema. Panen 80k (vastase stack ca 120k). Oeh. Sure enough, tüüp teeb insta all-ini ja mina maigutan suud nagu kala kuival, mörisen midagi pot-oddsidest ning callin. Oeh. Näitab AT ja korjab poti.
Mitte midagi pole enda kaitseks öelda. Totaalne pange astumine, katastrofaalselt mängitud käsi. On suht kindel, et poti suurune panus annab piisavalt infot. Re-raise peale saab kerge südamega käe maha panna. Ei ole kuigi tõenäoline, et vastane sellise panuse peale enam muuvi tegema hakkab. Poti suurune panus näitab küllaltki suurt tugevust ning all-in raise`i callimiseks on mul 3:1 oddsid. Ei ole hea olukord rööviks ja väga harv on juhus, kus keegi seda selles olukorras prooviks. Ainus probleem oli võimalik mastitõmme, kuid ka siis oleks vastasel mastitõmme + tõenäoliselt 2 ülekaarti, foldimine sellise käe vastu poleks suurem asi katastroof.
Kui teinekord mängid tugevate vastastega ja mõtled, kus krt siin see +EV peaks olema, siis näe, eelnev käsi on suurepärane näide. Ka head mängijad (andestage mulle nahaalsus ennast siia kategooriasse liigitada) jooksevad aeg-ajalt kokku ning teevad tähtsates kätes SUURI vigu. Tuleb ise sellistest hoiduda ning sealt see +EV tulebki.
Ühe käe mängisin suurepäraselt ka. Olen suurel blindil QTga, blindid 3000/6000. Väga agressiivne small-ball vastane paneb cutoffilt 15 000. Callin. Flopp on päris kena, QQQ. Checkime mõlemad. Turn on 6. Panen miinimumpanuse 6000, et bluffi välja meelitada. Agressor lööbki 22 000. Mõtlen natuke ja callin. River J. Pott kuskil 70k, mul järgi 47k. Lähen uuesti katkist tiiba imiteerima ja panen 12k. Tüüp lööb kohe 46k ja ma mõistagi all-in. Tal oli callida vaevane 1000, aga natuke võttis aega, enne kui ta seda tegi. Pole ka imestada, sest taskus oli tal K4 :) Väga rahul, kuidas suutsin sellise käe vastu absoluutse maksimumi välja meelitada.
***
Üleeile tähistasime kassiga pulma-aastapäeva, käisime kirikus. Täpsemini võtsime Rakveres saunaga sviidi, mõnulesime seal ja käisime õhtul Väike-Maarja kirikus "Klaver tuleb külla" juubelituuri kontserdil. Teadmata täpselt VM asukohta asusime teele varakult ning jõudsime kohale tund enne kontserdi algamist. Väljas oli paduvihm ning potentsiaalselt kauni väikelinnaga tutvumiseks väikese jalutuskäigu tegemine ei tulnud kõne alla. Üllatuseks avastasime, et kirikuuksest lookleb välja juba väike saba! Nonoh, olime küll kuulnud, et tuur on ülimalt populaarne, kuid selline värk tundus siiski üllatav. Egas midagi, hüppasime ka välja ning lippasime jumalakoja suunas. Sisse jõudes nägime, et parimad kohad olid juba võetud ning meelepärase istekoha leidmine oli juba kergelt problemaatiline. Pool tundi enne kontserdi algust olid vabad ainult kohad posti taga (hiljem küll märkasin, et paljud nautlesid muusikat kinnisilmi, seega tõelisele muusikasõbrale polnud see sugugi vist vastumeelne paik - saabki rahus kuulata, muud meeled ei sega helide võlumaailmasse vajumist).
Pisut ebameeldiv oli varajase kohaloleku juures vaid see, et tunnine ootamine võttis tagumiku küllalt kangeks. Kes pole kursis, nendele võin salamisi öelda, et kirikupingid pole kuigivõrd mugavad, seal suudavad kangestumata istuda vaid kannatlikkusest karastunud kristlased ning Estonian Air`i püsikliendid. Ning vastupidiselt Vegasele, kus popcorn ja krõbuskid on popid ka ooperisaalis, ei käinud minu kurvastuseks ridade vahel ühtegi "Hotdogid! Kompvekid! Sigaretid!" müüjat. Aga mis seal ikka, kannatasime ära, nurisesin naljatledes ainult kassile ning üldist tuju rikkuma ei hakanud.
Ühel hetkel sai ootus otsa ning lavale astus Rannap. Pole midagi öelda, hästi ja hingega pani! Esimene osa kestis tunnikese ning kui prse poleks nii kange olnud, oleksin nautinud täiel rinnal (näiteks koduses tugitoolis - bravo maestro). Praegu oli ikka kergelt - kuid ainult kergelt! - klassikalise muusika kontserdi kannatamise mekk man. Aga teine pool, kui lavale astus Taavi Peterson - siis põrus prse päriselt peast välja! Ausõna, Taavi on täiesti fenomenaalselt vapustav. Nii hingestatult ja ennastunustavalt laulda ei ole lihtsalt võimalik! Need ei olnud noodid ja sõnad, mis ta suust valla päästis, see oli...krrrt, kust need sõnad võtta...lummus, mis muutis külma kiriku suureks ja soojaks. Tõesti-tõesti võimas. Kunagi kurtsin, et olen neetud selle poolest, et ei pääse kunagi enda lemmikbändide kontsertidele, sest enamus nende juhtfiguuridest on lihtsalt surnud. Noh, nüüd olen vähemasti Jim Morrisoni ära näinud ;) Ausõna, esinemisstiili sarnasus on hämmastavalt suur. Samas ei ole Taavi sugugi The Doorsi laulja väike eestindatud koopia - ta on Taavi, tema ise - lihtsalt hästi sarnane Jimile.
Kindlasti me kuuleme temast veel palju. Interpreedina on ta ennast täielikult tõestanud - ootan suure huviga, kui ta hakkab oma asja tegema.
Aga siiski, pühapäeval tegin kaks suuremat turniiri, Party 300k garanteeritud ja Mansioni $150k garanteeritud. Tulemus oli päris muljetvaldav - Partys 1500 osavõtjaga 27. koht; Mansionis 1000 osavõtjaga üheksas koht. Või krt, kas Mansionis jõuab finaallauda 9 või 10 mängijat? Igatahes finaallaust kukkusin välja teisena. Auhinnaraha vastavlt $1500 ja $3300, päästis laisa juuli ilusasti ära.
Loomulikult ei ole ma päriselt rahul, suurturniiridel jõuab nii kaugele suhteliselt harva ning siis oleks vaja kasvõi tahtejõuga ennast top-kolme venitada. Paraku vägisi see siiski ei õnnestu ja suhteliselt rahul olen enda etteastega. Välja arvatud üks käsi, kus mõistus jooksis totaalselt kokku. Päris hämmastav, et küllaltki kogenenud mängija sellise kala sisse võib lasta. Noh, juhtub ka parimatega, mis siis veel minust rääkida ;) Kala ise oli siis järgmine:
3000/6000 blindid, mingite antedega. Panen 77-ga 24000. BB callib. Flopp T 4 2. Tüüp checkib kiirelt. Pomisen kassikesele "Nii kiire check, mulle ei meeldi see kiire check". Siis vaatan jälle floppi, potti (55k) ja otsustan panna suure overbeti, et vastane ei saaks hakata mingit muuvi tegema. Panen 80k (vastase stack ca 120k). Oeh. Sure enough, tüüp teeb insta all-ini ja mina maigutan suud nagu kala kuival, mörisen midagi pot-oddsidest ning callin. Oeh. Näitab AT ja korjab poti.
Mitte midagi pole enda kaitseks öelda. Totaalne pange astumine, katastrofaalselt mängitud käsi. On suht kindel, et poti suurune panus annab piisavalt infot. Re-raise peale saab kerge südamega käe maha panna. Ei ole kuigi tõenäoline, et vastane sellise panuse peale enam muuvi tegema hakkab. Poti suurune panus näitab küllaltki suurt tugevust ning all-in raise`i callimiseks on mul 3:1 oddsid. Ei ole hea olukord rööviks ja väga harv on juhus, kus keegi seda selles olukorras prooviks. Ainus probleem oli võimalik mastitõmme, kuid ka siis oleks vastasel mastitõmme + tõenäoliselt 2 ülekaarti, foldimine sellise käe vastu poleks suurem asi katastroof.
Kui teinekord mängid tugevate vastastega ja mõtled, kus krt siin see +EV peaks olema, siis näe, eelnev käsi on suurepärane näide. Ka head mängijad (andestage mulle nahaalsus ennast siia kategooriasse liigitada) jooksevad aeg-ajalt kokku ning teevad tähtsates kätes SUURI vigu. Tuleb ise sellistest hoiduda ning sealt see +EV tulebki.
Ühe käe mängisin suurepäraselt ka. Olen suurel blindil QTga, blindid 3000/6000. Väga agressiivne small-ball vastane paneb cutoffilt 15 000. Callin. Flopp on päris kena, QQQ. Checkime mõlemad. Turn on 6. Panen miinimumpanuse 6000, et bluffi välja meelitada. Agressor lööbki 22 000. Mõtlen natuke ja callin. River J. Pott kuskil 70k, mul järgi 47k. Lähen uuesti katkist tiiba imiteerima ja panen 12k. Tüüp lööb kohe 46k ja ma mõistagi all-in. Tal oli callida vaevane 1000, aga natuke võttis aega, enne kui ta seda tegi. Pole ka imestada, sest taskus oli tal K4 :) Väga rahul, kuidas suutsin sellise käe vastu absoluutse maksimumi välja meelitada.
***
Üleeile tähistasime kassiga pulma-aastapäeva, käisime kirikus. Täpsemini võtsime Rakveres saunaga sviidi, mõnulesime seal ja käisime õhtul Väike-Maarja kirikus "Klaver tuleb külla" juubelituuri kontserdil. Teadmata täpselt VM asukohta asusime teele varakult ning jõudsime kohale tund enne kontserdi algamist. Väljas oli paduvihm ning potentsiaalselt kauni väikelinnaga tutvumiseks väikese jalutuskäigu tegemine ei tulnud kõne alla. Üllatuseks avastasime, et kirikuuksest lookleb välja juba väike saba! Nonoh, olime küll kuulnud, et tuur on ülimalt populaarne, kuid selline värk tundus siiski üllatav. Egas midagi, hüppasime ka välja ning lippasime jumalakoja suunas. Sisse jõudes nägime, et parimad kohad olid juba võetud ning meelepärase istekoha leidmine oli juba kergelt problemaatiline. Pool tundi enne kontserdi algust olid vabad ainult kohad posti taga (hiljem küll märkasin, et paljud nautlesid muusikat kinnisilmi, seega tõelisele muusikasõbrale polnud see sugugi vist vastumeelne paik - saabki rahus kuulata, muud meeled ei sega helide võlumaailmasse vajumist).
Pisut ebameeldiv oli varajase kohaloleku juures vaid see, et tunnine ootamine võttis tagumiku küllalt kangeks. Kes pole kursis, nendele võin salamisi öelda, et kirikupingid pole kuigivõrd mugavad, seal suudavad kangestumata istuda vaid kannatlikkusest karastunud kristlased ning Estonian Air`i püsikliendid. Ning vastupidiselt Vegasele, kus popcorn ja krõbuskid on popid ka ooperisaalis, ei käinud minu kurvastuseks ridade vahel ühtegi "Hotdogid! Kompvekid! Sigaretid!" müüjat. Aga mis seal ikka, kannatasime ära, nurisesin naljatledes ainult kassile ning üldist tuju rikkuma ei hakanud.
Ühel hetkel sai ootus otsa ning lavale astus Rannap. Pole midagi öelda, hästi ja hingega pani! Esimene osa kestis tunnikese ning kui prse poleks nii kange olnud, oleksin nautinud täiel rinnal (näiteks koduses tugitoolis - bravo maestro). Praegu oli ikka kergelt - kuid ainult kergelt! - klassikalise muusika kontserdi kannatamise mekk man. Aga teine pool, kui lavale astus Taavi Peterson - siis põrus prse päriselt peast välja! Ausõna, Taavi on täiesti fenomenaalselt vapustav. Nii hingestatult ja ennastunustavalt laulda ei ole lihtsalt võimalik! Need ei olnud noodid ja sõnad, mis ta suust valla päästis, see oli...krrrt, kust need sõnad võtta...lummus, mis muutis külma kiriku suureks ja soojaks. Tõesti-tõesti võimas. Kunagi kurtsin, et olen neetud selle poolest, et ei pääse kunagi enda lemmikbändide kontsertidele, sest enamus nende juhtfiguuridest on lihtsalt surnud. Noh, nüüd olen vähemasti Jim Morrisoni ära näinud ;) Ausõna, esinemisstiili sarnasus on hämmastavalt suur. Samas ei ole Taavi sugugi The Doorsi laulja väike eestindatud koopia - ta on Taavi, tema ise - lihtsalt hästi sarnane Jimile.
Kindlasti me kuuleme temast veel palju. Interpreedina on ta ennast täielikult tõestanud - ootan suure huviga, kui ta hakkab oma asja tegema.
esmaspäev, Juuli 23, 2007
Head aega kõrb - tere Eestimaa ilu!
Pühkisime kõrbetolmu jalgadelt ning oleme nüüd nädalakese kodus olnud. Ausalt öeldes, hästi hea on tagasi olla. Hea jahe Eesti suvi võidab selle põrgukuumuse kergesti. Mitte mõista mind valesti, seal ei olnud halb ühti. Pokkerimängijana on Las Vegas WSOP ajal parim paik, kus olla. Kuid kuu aega palavust ja pingelisi pokkerilahinguid väsitas lihtsalt vaimu päris ära. Hea oli, aga hea, et läbi sai.
Nüüd oleme mööda Eestimaad ringi sõitnud, Loksa-Viljandi-Peipsi järv. Täitsa naljakas, muudkui vaatasime sõites aknast välja ning viljapõldu või avarat rohumaad nähes ahhetasime ja ohhetasime, küll on kena! Pärast kuiva kõrbe tundub kõik see (tavaline) lopsakus nii imeilus, heh. On ikka hea grillida ja õlut juua, supelda meres ja järves, mängida lastega suvemänge. Isegi tööd on hea teha, heh. Peipsi ääres oli äge talvepuude tegemine käimas - vaim puhkas, kui sai kirvega pakke pooleks äsada. Langetasin ka esimest korda ise puu (päris suure ja kuivanud sellise), päris mehine tunne tuli sisse. Linnalapsele muljeid kui palju. See, et täna praktiliselt kõndida ei suuda ja et kassike mulle sokke peab jalga seadma ei loe midagi - vaim on värske ja hea on olla.
Taas tuleb vabandada, et WSOP-lt nii nadisti tagasisidet andsin. Proovisin küll alguses tubli olla, kuid ühel hetkel tundsin, et enam ei jagu selleks energiat ja otsustasin mängimise esmatähtsaks võtta. Ehk teen hiljem kokkuvõtte.
Nüüd oleme mööda Eestimaad ringi sõitnud, Loksa-Viljandi-Peipsi järv. Täitsa naljakas, muudkui vaatasime sõites aknast välja ning viljapõldu või avarat rohumaad nähes ahhetasime ja ohhetasime, küll on kena! Pärast kuiva kõrbe tundub kõik see (tavaline) lopsakus nii imeilus, heh. On ikka hea grillida ja õlut juua, supelda meres ja järves, mängida lastega suvemänge. Isegi tööd on hea teha, heh. Peipsi ääres oli äge talvepuude tegemine käimas - vaim puhkas, kui sai kirvega pakke pooleks äsada. Langetasin ka esimest korda ise puu (päris suure ja kuivanud sellise), päris mehine tunne tuli sisse. Linnalapsele muljeid kui palju. See, et täna praktiliselt kõndida ei suuda ja et kassike mulle sokke peab jalga seadma ei loe midagi - vaim on värske ja hea on olla.
Taas tuleb vabandada, et WSOP-lt nii nadisti tagasisidet andsin. Proovisin küll alguses tubli olla, kuid ühel hetkel tundsin, et enam ei jagu selleks energiat ja otsustasin mängimise esmatähtsaks võtta. Ehk teen hiljem kokkuvõtte.
neljapäev, Juuli 05, 2007
Võidukurbus
Emotsiooniderohked ja tundeküllased, kuid kurnavad päevad on olnud siin leitsakuses Vegases. Kes PokerNewsi foorumit jälgib, ilmselt teab juba, et jõudsin $1000 S.H.O.E. finaallauda. Kuldsest võrust ja kahjuks natuke puudu, kuigi shanss selleks oli täiesti olemas, sest läksin finaallauda kolmanda stackiga ning kaks esimest ei olnud ka kuigi kaugel. Aga struktuur oli tappev, kaotasin kaks suurt kätt studis ning sellest piisas, koht viies ($26 572). Eile olin küll täitsa murtud, ei suutnud rõõmustada ühti. Täna juba natuke suudan. Homme olen ilmselt päris rõõmus juba. Vähemasti on ots lahti tehtud ja nüüd võib juba suuremaid eesmärke seada.
Aa, aga finaali jõudmise järgi olin küll üks suur muhelus ise. Popsisin võidu puhul ühe sigari, varahommikune Vegas oli üllatavalt jahe ning ilus ning nii väga hea oli olla. Võrratu. Tahan veel ja kohe varsti.
Täna lööme Kassi ja Kolgiga kaasa $1060 Mega-satelliidil, iga kümnes põhiturniirile. Kui emb-kumb Leibolditest võidab, siis mängib Kass ka põhiturniiril kaasa. Nii et põidlad pihku!
Aa, aga finaali jõudmise järgi olin küll üks suur muhelus ise. Popsisin võidu puhul ühe sigari, varahommikune Vegas oli üllatavalt jahe ning ilus ning nii väga hea oli olla. Võrratu. Tahan veel ja kohe varsti.
Täna lööme Kassi ja Kolgiga kaasa $1060 Mega-satelliidil, iga kümnes põhiturniirile. Kui emb-kumb Leibolditest võidab, siis mängib Kass ka põhiturniiril kaasa. Nii et põidlad pihku!
pühapäev, Juuli 01, 2007
$1500 NL Holdem - Day 1
Eilne turniir läks kohe algusest peale nagu õlitatult. Kaarte tuli, häid situatsioone samuti ning käed pidasid reeglina vastu. 2 taseme lõpuks olin duubeldanud; 4 taseme lõpuks algstacki kuuekordistanud jne. Mis parim, võidud tulid väikeste juppide kaupa ning mitte kordagi ei olnud suur osa minu stackist ühe käega ohus. Nice and easy kulgemine. Algstaadiumi huvitavaim käsi oli, kui limpisin utg QTs-ga. Button paneb 300, blindid foldivad, ma callin. Flopp 8-7-5. Checkime. Turn 6. Panen 200. Tüüp raiseb 600. Vaatan floppi ning ei suuda mitte kuidagi uskuda tema 9 võimalikkust. Raisen 1200-le. Tüüp vangutab natuke pead ja foldib.
Tasane stacki kasvatamine kestis enam-vähem bubble situatsioonini. Kõige kõrgemal olin 46k peal. Mullipoisi otsingul kaotasin hetkeks rütmi. Krt küll, nats hakkasin põdema, esimesed rahakohad ei saa ju teab mis rikkust ($2600), kuid teine cashimine kui asi iseeneses tundus väga ahvatlev. Noh, ega mul seal palju võimalusi olnud, kuid korra istusin suurel blindil A-Tga ning suure stackiga agressiivne hollandlane ründas cutoffilt. Üsna tõenäoliselt juhtisin, kuid võtsin turvalise tee ja foldisin.
Pärast mulli puhkemist oli üks üsna huvitav käsi: 2 meest limbib 1600, vanahärra läheb all-in 1400, mina väiksel blindil A-9. Raisen 9000-le. Kõik foldivad. Papi näitab A-J ja võidab poti. Esimene limper puhises üsna pahuralt ja vangutas pead, et "doesnt make sense". Really? Esiteks võib mu A-9 papi vastu juhtida. Teiseks, kui ei juhi, siis olen ma freerollimas 10 000 nööbi peale ilma mingisuguse riskita. Ainus probleem olid 3 ülejäänud vastast, kuid eelneva mängu tulemusena ma nende limpimist tugevuse näitamiseks ei lugenud.
Aga jah, mullisituatsioonist algas pisike mõõn, kus olukordi ei tekkinud ja kaardid vedasid samuti alt, langesin päeva lõpuks 26 800 peale. Noh, tuleb väga agressiivselt alustada ja mõned blindiröövid või miks mitte duubeldamise varakult sisse saada. Seda mängu oskan ma hästi ja käsi ei tõrgu all-ini minema, kui olukord nõuab.
Väga hea meel on teise cashimise üle, kuid nälg on veelgi suurem. Mängisin eile suurepärase esimese päeva suurimal non-main-event WSOP turniiril (üle 3000 mängija!) ning krt küll, kavatsen mängida veelgi parema teise päeva. Ma tahan finaali ja vähesemaga ei lepi!
(Kui pokkerijumalad juhtumisi teisiti arvavad, siis õhtul hakkab $1000 S.H.O.E. turniir, mis ka päris korralik maiuspala minu maitsmismeelele).
Tasane stacki kasvatamine kestis enam-vähem bubble situatsioonini. Kõige kõrgemal olin 46k peal. Mullipoisi otsingul kaotasin hetkeks rütmi. Krt küll, nats hakkasin põdema, esimesed rahakohad ei saa ju teab mis rikkust ($2600), kuid teine cashimine kui asi iseeneses tundus väga ahvatlev. Noh, ega mul seal palju võimalusi olnud, kuid korra istusin suurel blindil A-Tga ning suure stackiga agressiivne hollandlane ründas cutoffilt. Üsna tõenäoliselt juhtisin, kuid võtsin turvalise tee ja foldisin.
Pärast mulli puhkemist oli üks üsna huvitav käsi: 2 meest limbib 1600, vanahärra läheb all-in 1400, mina väiksel blindil A-9. Raisen 9000-le. Kõik foldivad. Papi näitab A-J ja võidab poti. Esimene limper puhises üsna pahuralt ja vangutas pead, et "doesnt make sense". Really? Esiteks võib mu A-9 papi vastu juhtida. Teiseks, kui ei juhi, siis olen ma freerollimas 10 000 nööbi peale ilma mingisuguse riskita. Ainus probleem olid 3 ülejäänud vastast, kuid eelneva mängu tulemusena ma nende limpimist tugevuse näitamiseks ei lugenud.
Aga jah, mullisituatsioonist algas pisike mõõn, kus olukordi ei tekkinud ja kaardid vedasid samuti alt, langesin päeva lõpuks 26 800 peale. Noh, tuleb väga agressiivselt alustada ja mõned blindiröövid või miks mitte duubeldamise varakult sisse saada. Seda mängu oskan ma hästi ja käsi ei tõrgu all-ini minema, kui olukord nõuab.
Väga hea meel on teise cashimise üle, kuid nälg on veelgi suurem. Mängisin eile suurepärase esimese päeva suurimal non-main-event WSOP turniiril (üle 3000 mängija!) ning krt küll, kavatsen mängida veelgi parema teise päeva. Ma tahan finaali ja vähesemaga ei lepi!
(Kui pokkerijumalad juhtumisi teisiti arvavad, siis õhtul hakkab $1000 S.H.O.E. turniir, mis ka päris korralik maiuspala minu maitsmismeelele).
laupäev, Juuni 30, 2007
$2000 No Limit Holdem
Grrrrrrr...krdi pettunud.
Väga hea algus. Uskumatult hea laud. Kaart jooksis. Fiiling oli super. Vastupidiselt tüüpilisele turniirile mängisin väga looselt ning see toimis hästi, sest vastased olid passiivsed nii pre- kui postflopis. Üks mees oli pinnuks silmas, raises mitu korda mu limpi ja korra tegi ka suure reraise`i. Selgelt üritas mind taltsutada ja mu mänguplaani segi lüüa. Kahjuks tuleb tunnistada, et tema paljuski mu kirstunaelaks saigi. Kaotasin ta vastu 2 suurt potti - mõlema mängimisega ei ole ma põrmugi rahul. Krt.
2 mängijat limbib, ma limbin 55-ga, kirstunael paneb 825-le. Limperid foldivad, mina callin. Flopp T92, kaks ristit. Checkin, ta paneb 850. Ma raisen 2200-le, ta momentaalselt all-in ca 5000. Mökk. Liiga vähe pani flopist, selgelt meelitas mind sisse. Sest senini olin näidanud, et mind kuigi lihtsalt potist välja lüüa pole võimalik. Ta oli tähelepanelik mängija ja teadis seda. Hästi kavaldas, krt.
Teine käsi oli üsna veider. Kirstunael paneb keskmiselt positsioonilt 825. Kõik foldivad, mul suurel blindil AK. Kuna tundsin end lauas väga hästi, siis olin enda jaoks välja mõelnud, et ei hakka kirstunaelaga jagelema ja proovin suuri potte tema vastu vältida. Callisin. Nõus, selge viga. Ta mängis aktiivset mängu ning avaraise standardid polnud kuigi kõrged, seega oli mul väga tõenäolielt parem käsi. Oleks pidanud lööma poole stäkist, 4000 või nii.
Flopp tuli K J J - kahe ärtuga. Check-check.
Turn T. Väga paha kaart minu jaoks. AQ üks tõenäolisemaid käsi. Checkin, paneb 1000, teen loose calli.
River 3. Check, paneb 2500. Mõtlesin pikalt ja jõudsin järeldusele, et ainus reaalne käsi, mida suudan lüüa, on KQ. AK vastu poolitame poti. Võidan ka bluffi. Igatahes otsustasin foldida, tõtsin kaardid juba sõrmede vahele ja olin neid diilerile viskamas, kui juhtus midagi kummalist. Tüüp kerkis kössis asendist üles ning tõmbas kopsud õhku täis, tema olemusest võis välja lugeda kergendustunnet. Huh? Reaktsioon ei tundunud sugugi teatraalne. Panin kaardid tagasi enda ette ja olin segaduses. Kas tegemist oli telliga?
"Call"
"Good call!" hüüatas mu kõrval just paar kätt tagasi lauaga liitunud Russell Rosenblum. Paraku näitas kirstunael QJ. Grrrrrrr. Krdi ülemõtlemine. Natuke lohutas siiski, et teine hea mängija olukorda sarnaselt luges. Kui kirstunael seda teadlikult tegi, siis oli see Oscari vääriline sooritus. Well done.
Kohe selle käe järel löödi meie laud laiali - ja kui meeldivasse paika mind viidi! Kaks minust vasakul istus suure stäkiga Michael Mizrachi; laua teises otsas Juha Helppi. Mizrachi pressis peale, mängides 80% kätest. Ja no arusaamatu, kui talle vastu astuti, siis oli tal alati midagi ette näidata. Kohati oli küll kõvasti taga, kuid siis ta lihtsalt hittis(nt. mõlemal mastitõmme, Mizrachil J6 vastase Q2 vastu - turn 6). Täiesti peatamatu minek oli. Sain minagi kätt proovida, JJ-ga Mizrachi AK vastu. K flopis ja mina out.
Grrrrrrrrr...inder.
Täna $1500 NL Holdem. Selles suhtes huvitav turniir, et võitlusesse läheb vist lausa 4 eestlast - kolk, mina, kassike ja Reporter-Rebane.
Väga hea algus. Uskumatult hea laud. Kaart jooksis. Fiiling oli super. Vastupidiselt tüüpilisele turniirile mängisin väga looselt ning see toimis hästi, sest vastased olid passiivsed nii pre- kui postflopis. Üks mees oli pinnuks silmas, raises mitu korda mu limpi ja korra tegi ka suure reraise`i. Selgelt üritas mind taltsutada ja mu mänguplaani segi lüüa. Kahjuks tuleb tunnistada, et tema paljuski mu kirstunaelaks saigi. Kaotasin ta vastu 2 suurt potti - mõlema mängimisega ei ole ma põrmugi rahul. Krt.
2 mängijat limbib, ma limbin 55-ga, kirstunael paneb 825-le. Limperid foldivad, mina callin. Flopp T92, kaks ristit. Checkin, ta paneb 850. Ma raisen 2200-le, ta momentaalselt all-in ca 5000. Mökk. Liiga vähe pani flopist, selgelt meelitas mind sisse. Sest senini olin näidanud, et mind kuigi lihtsalt potist välja lüüa pole võimalik. Ta oli tähelepanelik mängija ja teadis seda. Hästi kavaldas, krt.
Teine käsi oli üsna veider. Kirstunael paneb keskmiselt positsioonilt 825. Kõik foldivad, mul suurel blindil AK. Kuna tundsin end lauas väga hästi, siis olin enda jaoks välja mõelnud, et ei hakka kirstunaelaga jagelema ja proovin suuri potte tema vastu vältida. Callisin. Nõus, selge viga. Ta mängis aktiivset mängu ning avaraise standardid polnud kuigi kõrged, seega oli mul väga tõenäolielt parem käsi. Oleks pidanud lööma poole stäkist, 4000 või nii.
Flopp tuli K J J - kahe ärtuga. Check-check.
Turn T. Väga paha kaart minu jaoks. AQ üks tõenäolisemaid käsi. Checkin, paneb 1000, teen loose calli.
River 3. Check, paneb 2500. Mõtlesin pikalt ja jõudsin järeldusele, et ainus reaalne käsi, mida suudan lüüa, on KQ. AK vastu poolitame poti. Võidan ka bluffi. Igatahes otsustasin foldida, tõtsin kaardid juba sõrmede vahele ja olin neid diilerile viskamas, kui juhtus midagi kummalist. Tüüp kerkis kössis asendist üles ning tõmbas kopsud õhku täis, tema olemusest võis välja lugeda kergendustunnet. Huh? Reaktsioon ei tundunud sugugi teatraalne. Panin kaardid tagasi enda ette ja olin segaduses. Kas tegemist oli telliga?
"Call"
"Good call!" hüüatas mu kõrval just paar kätt tagasi lauaga liitunud Russell Rosenblum. Paraku näitas kirstunael QJ. Grrrrrrr. Krdi ülemõtlemine. Natuke lohutas siiski, et teine hea mängija olukorda sarnaselt luges. Kui kirstunael seda teadlikult tegi, siis oli see Oscari vääriline sooritus. Well done.
Kohe selle käe järel löödi meie laud laiali - ja kui meeldivasse paika mind viidi! Kaks minust vasakul istus suure stäkiga Michael Mizrachi; laua teises otsas Juha Helppi. Mizrachi pressis peale, mängides 80% kätest. Ja no arusaamatu, kui talle vastu astuti, siis oli tal alati midagi ette näidata. Kohati oli küll kõvasti taga, kuid siis ta lihtsalt hittis(nt. mõlemal mastitõmme, Mizrachil J6 vastase Q2 vastu - turn 6). Täiesti peatamatu minek oli. Sain minagi kätt proovida, JJ-ga Mizrachi AK vastu. K flopis ja mina out.
Grrrrrrrrr...inder.
Täna $1500 NL Holdem. Selles suhtes huvitav turniir, et võitlusesse läheb vist lausa 4 eestlast - kolk, mina, kassike ja Reporter-Rebane.

