PokkeriBlogi

Pisut eksperimentaalpokkerit

2008-05-03T00:33:00.003+03:00

Hiljutine projekt €50-st €1000 Unibetis

http://imrejavalts.unibetblogs.com/

Blogi siirdub uude pesapaika

2007-08-14T12:05:00.000+03:00

PokerNews avas uue pokkerikommuuni, my.pokernews.com. Otsustasin viia enda blogi ka sinna üle. Et nüüdsest ma enam siin lehel blogipidamist ei jätka, pole mõtet kahes kohas sama juttu ajada.

Blogi uus aadress: http://my.pokernews.com/imre/

Mis saab pokkeriklubi.com lehest? Praegu ei oska veel öelda, eks ma midagi mõtlen välja. Äkki mingi eestikeelse pokkeriinfo kataloogi vms. Ja blogi arhiivid jäävad ka siia. Et päris ära ei maksa seda favoriitidest kustutada :)

Suvi, Taavi ja tige kala

2007-08-01T18:10:00.000+03:00

Suvi on meil lühike, krdi väga liiga lühike. Pikk pime aeg, kus väsimus juba puhtast valgusepuudusest peale suruma hakkab, on peagi märkamatult taas käes. Seepärast pole ma kuigi palju pokkerit mänginud, hoopiski päiksekiiri püüdnud ning rohelist õhku sisse ahminud.

Aga siiski, pühapäeval tegin kaks suuremat turniiri, Party 300k garanteeritud ja Mansioni $150k garanteeritud. Tulemus oli päris muljetvaldav - Partys 1500 osavõtjaga 27. koht; Mansionis 1000 osavõtjaga üheksas koht. Või krt, kas Mansionis jõuab finaallauda 9 või 10 mängijat? Igatahes finaallaust kukkusin välja teisena. Auhinnaraha vastavlt $1500 ja $3300, päästis laisa juuli ilusasti ära.

Loomulikult ei ole ma päriselt rahul, suurturniiridel jõuab nii kaugele suhteliselt harva ning siis oleks vaja kasvõi tahtejõuga ennast top-kolme venitada. Paraku vägisi see siiski ei õnnestu ja suhteliselt rahul olen enda etteastega. Välja arvatud üks käsi, kus mõistus jooksis totaalselt kokku. Päris hämmastav, et küllaltki kogenenud mängija sellise kala sisse võib lasta. Noh, juhtub ka parimatega, mis siis veel minust rääkida ;) Kala ise oli siis järgmine:

3000/6000 blindid, mingite antedega. Panen 77-ga 24000. BB callib. Flopp T 4 2. Tüüp checkib kiirelt. Pomisen kassikesele "Nii kiire check, mulle ei meeldi see kiire check". Siis vaatan jälle floppi, potti (55k) ja otsustan panna suure overbeti, et vastane ei saaks hakata mingit muuvi tegema. Panen 80k (vastase stack ca 120k). Oeh. Sure enough, tüüp teeb insta all-ini ja mina maigutan suud nagu kala kuival, mörisen midagi pot-oddsidest ning callin. Oeh. Näitab AT ja korjab poti.

Mitte midagi pole enda kaitseks öelda. Totaalne pange astumine, katastrofaalselt mängitud käsi. On suht kindel, et poti suurune panus annab piisavalt infot. Re-raise peale saab kerge südamega käe maha panna. Ei ole kuigi tõenäoline, et vastane sellise panuse peale enam muuvi tegema hakkab. Poti suurune panus näitab küllaltki suurt tugevust ning all-in raise`i callimiseks on mul 3:1 oddsid. Ei ole hea olukord rööviks ja väga harv on juhus, kus keegi seda selles olukorras prooviks. Ainus probleem oli võimalik mastitõmme, kuid ka siis oleks vastasel mastitõmme + tõenäoliselt 2 ülekaarti, foldimine sellise käe vastu poleks suurem asi katastroof.

Kui teinekord mängid tugevate vastastega ja mõtled, kus krt siin see +EV peaks olema, siis näe, eelnev käsi on suurepärane näide. Ka head mängijad (andestage mulle nahaalsus ennast siia kategooriasse liigitada) jooksevad aeg-ajalt kokku ning teevad tähtsates kätes SUURI vigu. Tuleb ise sellistest hoiduda ning sealt see +EV tulebki.

Ühe käe mängisin suurepäraselt ka. Olen suurel blindil QTga, blindid 3000/6000. Väga agressiivne small-ball vastane paneb cutoffilt 15 000. Callin. Flopp on päris kena, QQQ. Checkime mõlemad. Turn on 6. Panen miinimumpanuse 6000, et bluffi välja meelitada. Agressor lööbki 22 000. Mõtlen natuke ja callin. River J. Pott kuskil 70k, mul järgi 47k. Lähen uuesti katkist tiiba imiteerima ja panen 12k. Tüüp lööb kohe 46k ja ma mõistagi all-in. Tal oli callida vaevane 1000, aga natuke võttis aega, enne kui ta seda tegi. Pole ka imestada, sest taskus oli tal K4 :) Väga rahul, kuidas suutsin sellise käe vastu absoluutse maksimumi välja meelitada.

***

Üleeile tähistasime kassiga pulma-aastapäeva, käisime kirikus. Täpsemini võtsime Rakveres saunaga sviidi, mõnulesime seal ja käisime õhtul Väike-Maarja kirikus "Klaver tuleb külla" juubelituuri kontserdil. Teadmata täpselt VM asukohta asusime teele varakult ning jõudsime kohale tund enne kontserdi algamist. Väljas oli paduvihm ning potentsiaalselt kauni väikelinnaga tutvumiseks väikese jalutuskäigu tegemine ei tulnud kõne alla. Üllatuseks avastasime, et kirikuuksest lookleb välja juba väike saba! Nonoh, olime küll kuulnud, et tuur on ülimalt populaarne, kuid selline värk tundus siiski üllatav. Egas midagi, hüppasime ka välja ning lippasime jumalakoja suunas. Sisse jõudes nägime, et parimad kohad olid juba võetud ning meelepärase istekoha leidmine oli juba kergelt problemaatiline. Pool tundi enne kontserdi algust olid vabad ainult kohad posti taga (hiljem küll märkasin, et paljud nautlesid muusikat kinnisilmi, seega tõelisele muusikasõbrale polnud see sugugi vist vastumeelne paik - saabki rahus kuulata, muud meeled ei sega helide võlumaailmasse vajumist).

Pisut ebameeldiv oli varajase kohaloleku juures vaid see, et tunnine ootamine võttis tagumiku küllalt kangeks. Kes pole kursis, nendele võin salamisi öelda, et kirikupingid pole kuigivõrd mugavad, seal suudavad kangestumata istuda vaid kannatlikkusest karastunud kristlased ning Estonian Air`i püsikliendid. Ning vastupidiselt Vegasele, kus popcorn ja krõbuskid on popid ka ooperisaalis, ei käinud minu kurvastuseks ridade vahel ühtegi "Hotdogid! Kompvekid! Sigaretid!" müüjat. Aga mis seal ikka, kannatasime ära, nurisesin naljatledes ainult kassile ning üldist tuju rikkuma ei hakanud.

Ühel hetkel sai ootus otsa ning lavale astus Rannap. Pole midagi öelda, hästi ja hingega pani! Esimene osa kestis tunnikese ning kui prse poleks nii kange olnud, oleksin nautinud täiel rinnal (näiteks koduses tugitoolis - bravo maestro). Praegu oli ikka kergelt - kuid ainult kergelt! - klassikalise muusika kontserdi kannatamise mekk man. Aga teine pool, kui lavale astus Taavi Peterson - siis põrus prse päriselt peast välja! Ausõna, Taavi on täiesti fenomenaalselt vapustav. Nii hingestatult ja ennastunustavalt laulda ei ole lihtsalt võimalik! Need ei olnud noodid ja sõnad, mis ta suust valla päästis, see oli...krrrt, kust need sõnad võtta...lummus, mis muutis külma kiriku suureks ja soojaks. Tõesti-tõesti võimas. Kunagi kurtsin, et olen neetud selle poolest, et ei pääse kunagi enda lemmikbändide kontsertidele, sest enamus nende juhtfiguuridest on lihtsalt surnud. Noh, nüüd olen vähemasti Jim Morrisoni ära näinud ;) Ausõna, esinemisstiili sarnasus on hämmastavalt suur. Samas ei ole Taavi sugugi The Doorsi laulja väike eestindatud koopia - ta on Taavi, tema ise - lihtsalt hästi sarnane Jimile.

Kindlasti me kuuleme temast veel palju. Interpreedina on ta ennast täielikult tõestanud - ootan suure huviga, kui ta hakkab oma asja tegema.

Head aega kõrb - tere Eestimaa ilu!

2007-07-23T12:30:00.000+03:00

Pühkisime kõrbetolmu jalgadelt ning oleme nüüd nädalakese kodus olnud. Ausalt öeldes, hästi hea on tagasi olla. Hea jahe Eesti suvi võidab selle põrgukuumuse kergesti. Mitte mõista mind valesti, seal ei olnud halb ühti. Pokkerimängijana on Las Vegas WSOP ajal parim paik, kus olla. Kuid kuu aega palavust ja pingelisi pokkerilahinguid väsitas lihtsalt vaimu päris ära. Hea oli, aga hea, et läbi sai.

Nüüd oleme mööda Eestimaad ringi sõitnud, Loksa-Viljandi-Peipsi järv. Täitsa naljakas, muudkui vaatasime sõites aknast välja ning viljapõldu või avarat rohumaad nähes ahhetasime ja ohhetasime, küll on kena! Pärast kuiva kõrbe tundub kõik see (tavaline) lopsakus nii imeilus, heh. On ikka hea grillida ja õlut juua, supelda meres ja järves, mängida lastega suvemänge. Isegi tööd on hea teha, heh. Peipsi ääres oli äge talvepuude tegemine käimas - vaim puhkas, kui sai kirvega pakke pooleks äsada. Langetasin ka esimest korda ise puu (päris suure ja kuivanud sellise), päris mehine tunne tuli sisse. Linnalapsele muljeid kui palju. See, et täna praktiliselt kõndida ei suuda ja et kassike mulle sokke peab jalga seadma ei loe midagi - vaim on värske ja hea on olla.

Taas tuleb vabandada, et WSOP-lt nii nadisti tagasisidet andsin. Proovisin küll alguses tubli olla, kuid ühel hetkel tundsin, et enam ei jagu selleks energiat ja otsustasin mängimise esmatähtsaks võtta. Ehk teen hiljem kokkuvõtte.

Võidukurbus

2007-07-05T05:40:00.000+03:00

Emotsiooniderohked ja tundeküllased, kuid kurnavad päevad on olnud siin leitsakuses Vegases. Kes PokerNewsi foorumit jälgib, ilmselt teab juba, et jõudsin $1000 S.H.O.E. finaallauda. Kuldsest võrust ja kahjuks natuke puudu, kuigi shanss selleks oli täiesti olemas, sest läksin finaallauda kolmanda stackiga ning kaks esimest ei olnud ka kuigi kaugel. Aga struktuur oli tappev, kaotasin kaks suurt kätt studis ning sellest piisas, koht viies ($26 572). Eile olin küll täitsa murtud, ei suutnud rõõmustada ühti. Täna juba natuke suudan. Homme olen ilmselt päris rõõmus juba. Vähemasti on ots lahti tehtud ja nüüd võib juba suuremaid eesmärke seada.

Aa, aga finaali jõudmise järgi olin küll üks suur muhelus ise. Popsisin võidu puhul ühe sigari, varahommikune Vegas oli üllatavalt jahe ning ilus ning nii väga hea oli olla. Võrratu. Tahan veel ja kohe varsti.

Täna lööme Kassi ja Kolgiga kaasa $1060 Mega-satelliidil, iga kümnes põhiturniirile. Kui emb-kumb Leibolditest võidab, siis mängib Kass ka põhiturniiril kaasa. Nii et põidlad pihku!

$1500 NL Holdem - Day 1

2007-07-01T20:29:00.001+03:00

Eilne turniir läks kohe algusest peale nagu õlitatult. Kaarte tuli, häid situatsioone samuti ning käed pidasid reeglina vastu. 2 taseme lõpuks olin duubeldanud; 4 taseme lõpuks algstacki kuuekordistanud jne. Mis parim, võidud tulid väikeste juppide kaupa ning mitte kordagi ei olnud suur osa minu stackist ühe käega ohus. Nice and easy kulgemine. Algstaadiumi huvitavaim käsi oli, kui limpisin utg QTs-ga. Button paneb 300, blindid foldivad, ma callin. Flopp 8-7-5. Checkime. Turn 6. Panen 200. Tüüp raiseb 600. Vaatan floppi ning ei suuda mitte kuidagi uskuda tema 9 võimalikkust. Raisen 1200-le. Tüüp vangutab natuke pead ja foldib.

Tasane stacki kasvatamine kestis enam-vähem bubble situatsioonini. Kõige kõrgemal olin 46k peal. Mullipoisi otsingul kaotasin hetkeks rütmi. Krt küll, nats hakkasin põdema, esimesed rahakohad ei saa ju teab mis rikkust ($2600), kuid teine cashimine kui asi iseeneses tundus väga ahvatlev. Noh, ega mul seal palju võimalusi olnud, kuid korra istusin suurel blindil A-Tga ning suure stackiga agressiivne hollandlane ründas cutoffilt. Üsna tõenäoliselt juhtisin, kuid võtsin turvalise tee ja foldisin.

Pärast mulli puhkemist oli üks üsna huvitav käsi: 2 meest limbib 1600, vanahärra läheb all-in 1400, mina väiksel blindil A-9. Raisen 9000-le. Kõik foldivad. Papi näitab A-J ja võidab poti. Esimene limper puhises üsna pahuralt ja vangutas pead, et "doesnt make sense". Really? Esiteks võib mu A-9 papi vastu juhtida. Teiseks, kui ei juhi, siis olen ma freerollimas 10 000 nööbi peale ilma mingisuguse riskita. Ainus probleem olid 3 ülejäänud vastast, kuid eelneva mängu tulemusena ma nende limpimist tugevuse näitamiseks ei lugenud.

Aga jah, mullisituatsioonist algas pisike mõõn, kus olukordi ei tekkinud ja kaardid vedasid samuti alt, langesin päeva lõpuks 26 800 peale. Noh, tuleb väga agressiivselt alustada ja mõned blindiröövid või miks mitte duubeldamise varakult sisse saada. Seda mängu oskan ma hästi ja käsi ei tõrgu all-ini minema, kui olukord nõuab.

Väga hea meel on teise cashimise üle, kuid nälg on veelgi suurem. Mängisin eile suurepärase esimese päeva suurimal non-main-event WSOP turniiril (üle 3000 mängija!) ning krt küll, kavatsen mängida veelgi parema teise päeva. Ma tahan finaali ja vähesemaga ei lepi!

(Kui pokkerijumalad juhtumisi teisiti arvavad, siis õhtul hakkab $1000 S.H.O.E. turniir, mis ka päris korralik maiuspala minu maitsmismeelele).

$2000 No Limit Holdem

2007-06-30T19:40:00.000+03:00

Grrrrrrr...krdi pettunud.

Väga hea algus. Uskumatult hea laud. Kaart jooksis. Fiiling oli super. Vastupidiselt tüüpilisele turniirile mängisin väga looselt ning see toimis hästi, sest vastased olid passiivsed nii pre- kui postflopis. Üks mees oli pinnuks silmas, raises mitu korda mu limpi ja korra tegi ka suure reraise`i. Selgelt üritas mind taltsutada ja mu mänguplaani segi lüüa. Kahjuks tuleb tunnistada, et tema paljuski mu kirstunaelaks saigi. Kaotasin ta vastu 2 suurt potti - mõlema mängimisega ei ole ma põrmugi rahul. Krt.

2 mängijat limbib, ma limbin 55-ga, kirstunael paneb 825-le. Limperid foldivad, mina callin. Flopp T92, kaks ristit. Checkin, ta paneb 850. Ma raisen 2200-le, ta momentaalselt all-in ca 5000. Mökk. Liiga vähe pani flopist, selgelt meelitas mind sisse. Sest senini olin näidanud, et mind kuigi lihtsalt potist välja lüüa pole võimalik. Ta oli tähelepanelik mängija ja teadis seda. Hästi kavaldas, krt.

Teine käsi oli üsna veider. Kirstunael paneb keskmiselt positsioonilt 825. Kõik foldivad, mul suurel blindil AK. Kuna tundsin end lauas väga hästi, siis olin enda jaoks välja mõelnud, et ei hakka kirstunaelaga jagelema ja proovin suuri potte tema vastu vältida. Callisin. Nõus, selge viga. Ta mängis aktiivset mängu ning avaraise standardid polnud kuigi kõrged, seega oli mul väga tõenäolielt parem käsi. Oleks pidanud lööma poole stäkist, 4000 või nii.

Flopp tuli K J J - kahe ärtuga. Check-check.

Turn T. Väga paha kaart minu jaoks. AQ üks tõenäolisemaid käsi. Checkin, paneb 1000, teen loose calli.

River 3. Check, paneb 2500. Mõtlesin pikalt ja jõudsin järeldusele, et ainus reaalne käsi, mida suudan lüüa, on KQ. AK vastu poolitame poti. Võidan ka bluffi. Igatahes otsustasin foldida, tõtsin kaardid juba sõrmede vahele ja olin neid diilerile viskamas, kui juhtus midagi kummalist. Tüüp kerkis kössis asendist üles ning tõmbas kopsud õhku täis, tema olemusest võis välja lugeda kergendustunnet. Huh? Reaktsioon ei tundunud sugugi teatraalne. Panin kaardid tagasi enda ette ja olin segaduses. Kas tegemist oli telliga?

"Call"

"Good call!" hüüatas mu kõrval just paar kätt tagasi lauaga liitunud Russell Rosenblum. Paraku näitas kirstunael QJ. Grrrrrrr. Krdi ülemõtlemine. Natuke lohutas siiski, et teine hea mängija olukorda sarnaselt luges. Kui kirstunael seda teadlikult tegi, siis oli see Oscari vääriline sooritus. Well done.

Kohe selle käe järel löödi meie laud laiali - ja kui meeldivasse paika mind viidi! Kaks minust vasakul istus suure stäkiga Michael Mizrachi; laua teises otsas Juha Helppi. Mizrachi pressis peale, mängides 80% kätest. Ja no arusaamatu, kui talle vastu astuti, siis oli tal alati midagi ette näidata. Kohati oli küll kõvasti taga, kuid siis ta lihtsalt hittis(nt. mõlemal mastitõmme, Mizrachil J6 vastase Q2 vastu - turn 6). Täiesti peatamatu minek oli. Sain minagi kätt proovida, JJ-ga Mizrachi AK vastu. K flopis ja mina out.

Grrrrrrrrr...inder.

Täna $1500 NL Holdem. Selles suhtes huvitav turniir, et võitlusesse läheb vist lausa 4 eestlast - kolk, mina, kassike ja Reporter-Rebane.

$1000 Stud Hi-Lo

2007-06-29T20:55:00.000+03:00

Stud hilo läks täiesti närusti. Jätkasin sealt, kuhu Binions`is jäin - täielik kaardisurm. Samas suutsin distsipliini säilitada ning 832-tüüpi trashid mukkisin kenasti kuni lõpuni. Mängisin kokku 4 suuremat kätt - 444, millega sain läbi valu lõpuks pool potti; AA2, ka pool; 643 suited, millega kaotasin suure poti; AAQ, millega kukkusin turniirilt välja. Kokku võitsingi 2 poolikut potti, heh, nelja leveli jooksul. Minu suur õnn oli, et struktuur oli alguses hüperaeglane ning söögipausiks olin foldimisega kaotanud ainult 1/3 stackist. Kasu sellest küll polnud, aga vähemasti sain võimaluse. Viimase käe alguses oli mul ca 900 chipsi ja läksime viiendal streetil all-in, mul ässapaar ja temal rough low-tõmme ja mastitõmme. Kuuendal streetil kukkus mast ja minuga lõpp.

OK, tunnikese pärast algab $2000 NL Holdem, pean tormama sööma ja end vormi ajama.

Omaha hilol rahades

2007-06-28T19:51:00.000+03:00

Tulemuseks siis 20. koht, auhinnaraha $6236.

Nats kripeldab, finaallaud oli juba päris lähedal. Samas olin terve turniiri suht shortstack ning vindusin isegi kaugele. Ja cashimisest tulnud pingelangus on tegelikult palju suurem, kui kahjutunne finaalist väljajäämise pärast. Käsi on valge, mingi tulemus juba käes, saab pingevabalt mängida. Ega see finaal tulemata jää.

Kuigi jah, ei ole sugugi kindel, et järgmine aasta enam WSOP-le tulema hakkaksin. Nimelt hetkeseisuga kasseerivad nad ikkagi 30% võidust maksudena sisse ning niimoodi mängida on täiesti naeruväärne. Ma leian, et WSOP-l mängimise nimel võib EV-le natuke läbi sõrmede vaadata, aga reisi- ja elamiskulud on juba piisavalt väljakutset pakkuv. 30% maks on lihtsalt sulaselge röövimine. Väga-väga kurb.

Noh, praegu mul veel pooled SunPokeri chipsidet kasutamata ja ei hakka ennast maksuküsimusega liigselt vaevama. Keskendun mängule.

Turniirilt koju kooserdades avastasin suureks rõõmuks, et hotelli esmatarbekaupade pood on veel avatud. Võtsin siis kuuspaki ja paar magusat napsu näppu ning alles leti ees, kui kassiir juba kaupu aparaati lõi, taipasin - jumal-jumal, mida ma ometi teen! Tormasin ahvikiirusel ja pantri nõtkusega pudelite juurde, kahmasin viski ühes ja pudeli Pepsit ka. Napikas. Hea, et mõte viimasel hetkel tööle hakkas. Oleks võinud halvasti minna.
Üks magusatest napsudest osutus mingiks kohutavaks 21-kraadikseks Gin-dringiks. Kassike keeldus sellist joomast. Kui kõik muu otsas oli, siis ma natuke proovisin. Kõigepealt paljalt. Siis Pepsiga. Gin Pepsiga. Omg.

Eile siis käisime Binions`is $100 Stud Hi-Lo turniiril. Kassike kukkus üsna kiiresti, kui tema 2 paari sai purustatud low-tõmbaja backdoormasti poolt. Mina hängisin päris pikalt ja kukkusin välja 5-6 kohta enne rahasid. Mis teha, olin olnud täiesti card-dead kuskil kuus levelit. Struktuur oli ka lõbus - mängisime 3000/6000 levelit, keskmine stack oli alla 20k :)

Täna on WSOP-l $1000 Stud Hi-Lo. Lähen sinna väga kõrgete lootustega. See võib olla minu turniir, õhus on värinat ja head vibratsiooni. Tegemist madala sissemaksuga eksootilise mänguga - võib meelitada kohale igat sorti karvaseid ja sulelisi. Eks näis.

$1500 PL Omaha Hi-Lo - Päev 1

2007-06-26T21:43:00.000+03:00

Päev 1 läbi, 98 mängijat järgi, mina kuskil 80-s 8600 chipsiga. Võiks parem olla, aga pole põhjust kurta - kuniks ükski chip alles, ei ole kõik veel kadunud. Pealegi on see minu jaoks küllaltki tuttav seis, alustada teist päeva shortstackina, lihtsalt konservatiivsemat tüüpi mängijana ei jõua ma chipse nii kiiresti kokku kuhjata. Njah, 600/1200 blindidega on mul järgi napi viie ringi raha, seega olen täielikus ohutsoonis, kus tuleb võtta üks käsi ja minna. Samas kui õnnestub kohe üks pott scoopida, siis olen juba enam-vähem keskmine. Suhtun olukorda optimistlikult, pisut õnne alguses ning olen täiesti arvestatav jõud.

Enda mänguga ma päris rahule ei jäänud. 2-3 jaotust mängisin liiga pehmelt ning võinuksin märgatavalt suurema poti võita. Teisest küljest oli vastasleeris üle ootuste palju banaane, kes hilo põhiolemusele - mängi terve poti võitmise peale - veel sugugi mitte pihta polnud saanud. Üks sell näiteks callis poti suuruse panuse 7-5-3 flopist ära T-9-8-6 käega. Ärge küsige, kuidas ta sellise käega üldse flopini jõudis! Et leidus bananasid küll, rohkem kui loota oskasin, kuid paraku leidus vastukaaluks ka neid, kes imetlusväärselt hästi mängisid.

OK, päev 2 algab mõne tunni pärast. Nüüd aeg süüa, et keha valmis seada - vaim on juba valmis ja krt, finaallaud on sihikul täna! Eile öösel tundsin teatavat ärevusvärinat sees, kui vaatasin ümberringi ning nägin, et laudu ainult kümmekond alles ja eesmärk juba käega katsutavas kauguses.

Nüüd tegudele.

lazy sunday

2007-06-25T20:45:00.000+03:00

Eile oli lebotamispäev, laisklesime kassiga hotellitoas, vahtisime telekat, pisut peesitasime päikse käes ja suplesime basseinis. Kuum oli väljas ning üks slaavi turist käis lausa basseini kõrval asuvat termomeetrit pildistamas. See näitas 47 kraadi celsiust - no ma ei tea, ehk olen nii kiiresti kuumusega kohanenud, kuid sellele alla kirjutama ei nõustu. Oli kuum jah, aga 47 siiski ilmne liialdus, ütleksin napp 40 maksimaalselt :)

Ühtegi turniiri ette võtta ei viitsinud, kuid pärast õhtusööki läksime koduhotelli pokkeritoast siiski läbi ja action oli täies hoos. Saime suht kiiresti kohad, kassike 2/4 limitisse ja mina 1/2 NL-sse. Mäng ei olnud enam nii hea, kui viimati, passiivsed calling-stationid olid koju jäänud või mõne muu meelelahutuse leidnud. Samas nuriseda ka ei saa, mängiti ikka üsna selgekoelist mängu, mille lugemisega üsna kenasti hakkama sain. Enda mänguga jäin väga rahule - loominguline, kuid samas kindlakäeline ja vastastele raskeid otsuseid tekitav lähenemine. Ka rahaliselt parim päev Vegases, +200. Kuskilt tuleb ju alustada. Nüüd tuleb turniiridel sama kindlalt mängida, siis ei jää ka edu tulemata.

Meeldiva üllatusena korraldas pokkerituba keskööl tasuta loosimise kõigi hetkel lauas istuvate mängijte vahel, auhinnaks pilet $2000 NL Holdem turniirile WSOP-l. Mängijaid oli 68, seega meil suurepärane üks 34-st shanss. Loosimise võitis asiaadist siseturist, kes terve saali heameeleks teavitas, et ta paraku ei saa turiirist osa võtta. Milline meeldiv omakasupüüdmatu ausus, mina oleks üritnud pileti vähemasti maha parseldada või nii. Aga tema ütles - ei saa mängida, andke kellelegi teisele. Ilus käitumine, kuid meile kahjuks kasutu, sest pihta ei saanud me ka teise tõmbe käigus :)

Täna lähen siis üle kolme päeva taas Riosse, $1500 Pot Limit Omaha Hi-Lo turniirile. Tegemist suht uue mänguga minu jaoks, kuid loodan, et sinna tuleb ka päris banaane õnne proovima. Ei oska enda shansse kuigi hästi hinnata. Tunne siiski meeldivalt lootustandev. Eks näis, pisut vaheldust vähemasti, ootan turniiri huviga.

Paranoia rünnak

2007-06-24T16:15:00.000+03:00

Esiteks vabandan, et nii pikk paus postitustes sisse tuli. Juhtus nii, sry.

Nüüd nädalake Vegases oldud, mänginud 4 turniiri, tulemust pole ikka veel ette näidata. Krdi pikaks on veninud skoorimatus välismaistel turniiridel, absoluutselt liiga pikaks. Tasapisi hakkan muutuma paranoiliseks - täna näiteks kahtlustasin, et automaatsegajad on "rigged". Noh, siin enamasti on sellised lauad, kus keskel on must kastike, diiler vajutab rohelist nuppu, kastike avaneb, diiler paneb sinist värvi kaardipaki kasti ja võtab punase välja ning sulgeb kastikese, vajutades punasele nupule. Diiler mehaaniliselt kaarte ei sega, ainult tõstab korra ja hakkab jagama. Novot, kui nii näruselt läheb, siis kuidas saad sa sellist asja usaldada? Ilmselgelt sätitakse kastikeses pakki sedapsi, et mulle võimalikult valed kaardid kätte tuleksid.

Et kosmiline kiirgus, negatiivne aura jms. otseselt kaartide kulgemist mõjutab, selles ei julge ma enam mitte kaheldagi. Kui vale jalaga voodist tõused, pole mõtet lauda minna. Kui esimese inimesena koridoris kohtad vana meest, on kõige targem ümber pöörata ja tagasi magama minna. Seevastu raseda naise nägemine enne pokkerituppa jõudmist on hea märk - siis võib lausa minna üle bankrolli mängima. Minul pole seda siiani juhtunud, aga nii räägitakse. Ehk kunagi kogun kõik inimeste ebausud kokku ning hakkan mänguotsuste tegemistel ainult kohvipaksu ja sea mao ettekuulutust arvestama.

Olgu, nali naljaks. Aga natuke on küll tunne, nagu oleks ebaõnne pitser prse peal, kaardid jooksevad vihuti ning pole minus meest, et jõge tagurpidi voolama panna. Ega ma alla ei vannu, aga väga krdi raske on enesekindlust säilitada, kui üldse positiivset tagasisidet tulemuse näol ei tule. Aga ega seda vägisi ei võta. Esimesel turniiril kukkusin AQ vs AJ, oleksin saanud stacki keskmisest märgatavalt suuremaks. Esimesel Venetian`i turniiril kaotasin 30k poti (keskmine ca 15k), kui läksin kahe musta ässaga Jc Tc 3c flopist all-in, vastasel kahtede paar, river ärtu kaks...no mida ma teha võin, kui sedasi nöögitakse. Tõusin veel 1700 chipsi pealt 20k-ni, tegin ilmselt callimata pre-flop all-in muuvide rekordi, surusin pooleteist leveli jooksul vähemalt tosin korda ja vaatamata valjule vingule ei saanud kordagi calli. Kasu polnud küll keda krditki, 88 leidis JJ ja korras.

Eilne $550 Deep Stack Extravaganza oli selle poolest naljakas, et ma ei võitnud mitte ühtegi jaotust! Kõik läks täiesti ja totaalselt valesti. Tagatipuks suutsin end kolmanda leveli alguses AJs-ga all-in ajada, mis ei ole sugugi minu ettevaatliku stiili jaoks tüüpiline. Aga noh, minu paremal käel istus üks aasia tüüp, kes raises ca 3-4 kätt iga ring. No pani jälle 600, ma raisesin 2400-le. Kõik foldisid, mr. asia mõtles ikka väga pikalt ning pani mind all-in. Tundsin küll tõelist tülgastust, kuid kuna mul oli alles 2600 chipsi, siis olin sunnitud callima. Isegi hästi läks, tal oli TT ja seega coinflip. Paraku jäi flopist saadud mastitõmme parimaks, mida laud minule välja võluda suutis. Minu kõige lühem deep-stack turniir eales. Jube närune mekk jäi man.

Vot sellised lood. Täna vaatame, kas viitsime minna Binions`i $150 PLO hilo turniiri toksima, oleks hea soojendus homsele $1500 WSOP sama formaadiga turniirile. Võib-olla hoopis lähme enda kasiino pokkerituppa enesekindlust koguma - no seal käib ikka tõeline bananafest, kui SantaKlaasi tsiteerida. Hea, et veel kuskil me maapallil ka sellist pokkerit mängitakse.

Rõõmsat Jaani!

Pisut edu mullegi

2007-06-06T01:32:00.000+03:00

Eile tuli pisut palsamit haavadele, kui PokerStarsi $33-l HORSE turniiril tuli võit koju. Osalejaid oli 72 ning esikoht sai $650 raha. Ei midagi suurt, kuid antud hetkel, murust madalamana, oli tegemist enesekindluse jaoks vägagi olulise saavutusega. Ei tea, mingit briljantset mängu justkui ei esitanud, alguses olid kontsentreerumisraskused nagu alati ja mängimisele keskendusingi alles siis, kui järgi oli 11 mängijat. Scoopisin tähtsatele hetkedel mõned potid ja heads-up mängus (holdem) sain vist elu kaardijooksu, kus ca 10 käe jooksul oli mul kaks korda JJ, üks kord QQ, AK, AQ. Ka flopid sobisid ning selline run ei jätnud vastasele mingit võimalust.

Mängulust hakkab tasapisi taastuma. Täna päeval tegime kassiga väikse rännaku Tuhala kandis, uudistasime nõiakaevu ja mina üritasin energiasambast jõudu ammendada. Eks näis, kas mõikab. Selgroog igatahes hakkas surisema. Enesesugestsiooni ei maksa alahinnata. Aga rännaku ajal tundsin, et täna läheks hea meelega pisut kaarte mängima. Eks mõni mixed game või stud hilo turniir ikka õhtul tuleb, võtan siis sellise ette ja üritan eilset korrata.

"Freerollimas"

2007-06-04T11:33:00.000+03:00

Eile olin sunnitud natuke pokkerit ikkagi mängima, nimelt olin sees kahel freerollil, mille missamine just kuigi hea mõte ei tundunud. Esiteks SickPromo Travel+Hotel package freeroll, mis põhimõtteliselt oli $9000 auhinnafondiga ühelauaturniir, kus kaks esimest said $4500 cashi mängijakontole reisi- ja hotellikulude katmiseks. Teiseks oli HORSE freeroll, mille võitja sai auhinnaks pileti $50 000 WSOP HORSE World Championship turniirile...nami. Osalejaid oli vist 68, nii et sellegi turniiri näol oli tegemist üle $700 teoreetilise sissemaksuga turniiriga.

Vaatamata tohutult headele turniiridele ja horse näol lausa unelmate auhinnale, ei suutnud ma ennast absoluutselt mängulainele saada. Täiesti tujutult proovisin kaarte catchida, rohkem piilusin silmanurgast "superstaari" ning hiljem Bondi-vusserdist kui jälgisin lauda. No tujutult mängisin ja ükskõikselt, tulemus oli ka vastav. Täna on väga kahju, olen nõutu, kuis sain nii suvalt asja võtta, aga ju siis on patareid ikka sedavõrd tühjad ja tikud märjad, leek ei taha kuidagi süttida.

Raamatupoes käisin, ostsin Bukowski, Kivirähu, Henno ja kitarri akordipiibli. Lisaks kolime paariks nädalaks Kairiti vanemate juurde (nad ise ära) elame, seal maja ja suur aed, saab päikse käes lebotada. Puhkan. Loen. Joon õlut. Grillin mõne eluka ära. Ehk isegi tinistan üle aasta aja natuke kitarri.

Et nüüd liiga hea ei paistaks, siis ümbritseb mind selle tegemise juures enamus aega kolm lärmakat last ning WSOP ülevaadet peab ka nats tegema :)

SOOOOOO SICCCCKKKKKKKKK

2007-06-01T06:50:00.000+03:00

...promo is over!

PokerNewsi särk auhinnaks esimesele, kes leiab mind netipokkerit mängimas enne 17. juunit...kass, sina ei lähe arvesse ;)

Krampis jalgadega lõpusirgel

2007-05-30T13:49:00.000+03:00

Nii väga kui ma ka ei lootnud, siis nädalavahetusega ei õnnestunud SickPromol vastastele surmahoopi anda. Kõik vehivad nagu hullud ja olukord on tõesti SICK. No mis siin imestada, pool aastat oled asjaga tegelenud, kuidagi rumal tundub viimasel hetkel alla vanduda. Mõningate oponentidega olen rääkinud ja täitsa ühine joon, kõik otsivad laudu, kus võimalikult palju punne saaks. Formaat pole tähtis, vastased pole tähtsad, mängitakse üle enda võimete ja taluvuspiiri limiite - kui vaid PUNNE saaks. Nagu Mad Max. Seal oli esimene prioriteet bensiin. Meil on punnid. 2 days to go. Gotta hang in there.

Päris huvitav saab olema näha, kui kaua sellest shokist toibumisega läheb. Sest no praegu on tõesti tunne, et holdemit ei taha ma enam MITTE KUNAGI mängida. Nii tüdinenud, et lihtsalt kole. Vot see on ka üks probleem, mis selliste pikaajaliste promodega tekib. Sa muudad mängu endale sedavõrd vastikuks, et hingelise trauma paranemine võtab krdi pika aja. Ma siiski loodan, et jõuan paari nädalaga jõuvarud taastada ja WSOP-le sõidan juba näljase kiskjana. Muidugi kust krt ma kavatsen enesekindlust ammutada pärast sellist jubedat tappasaamist, mis viimase paari nädala jooksul toimunud on, jääb küsimuseks. Eriti kui plaanis pokkerist puhata. Ei tea, eks peab lootma, et mänguoskused on sees siiski olemas ja lihtsalt säde ja tapjainstinkt on kaduma läinud selle lämmatava liinitöö käigus.

OK, aeg üritus võiduka lõpuni viia.

WSOP plaanid

2007-05-28T03:29:00.000+03:00

Nüüd siis lõpuks WSOP-ajakava paigas. Lähme teele 17. juunil ning naaseme 14. juulil, mõistagi juhul, kui siis enam põhiturniiril sees pole. 14-ks juuliks on võistlustulle jäänud 27 mängijat ning kui olen üks nendest, siis on reisiplaanide muutmine väike probleem. Hea meelega oleks läinud juba päev varem, sest 17. juunil kavas $1500 Razzi turniir ja päris lahe olnuks alustada WSOP-d "tulgu mulle väike ja vilets kaart" mänguga, kuid kuna 16. juunil Netukese sünnipäev, siis otsustasime loobuda razzist ning pidada ikkagi pesamuna sünnipäev korralikult ära.

Aga planeeritud mängukava siis järgmine:

18. juuni - $2500 No Limit Holdem / Six Handed (3 day event)
21. juuni - $1500 No Limit Holdem (3 day event)
23. juuni - $1500 No Limit Holdem (3 day event)
24. juuni - $50 000 H.O.R.S.E (5 day event)
25. juuni - $1500 Pot Limit Omaha Hi-Low (2 day event)
28. juuni - $1000 Seven Card Stud Hi-Low (3 day event)
29. juuni - $2000 No Limit Holdem (3 day event)
30. juuni - $1500 No Limit Holdem (3 day event)
1. juuli - $1000 S.H.O.E (2 day event)
6. juuli - $10 000 No Limit Holdem Main Event

HORSE`i mängin juhul, kui õnnestub SunPokeri freerolli kaudu koht võita :) Aga kuna tahtmine on tohutult suur sellele turniirile saada, siis on plaanis see koht endale krabada ka.

Vabadel päevadel tahaks mängida vähemalt ühe turniiri legendaarses Binions kasiinos, kus samal ajal toimub nn. "mini-wsop". Iga päev on kavas sama turniir, mis WSOP-l, ainult sissemaks on 1/10 WSOP omast. Samuti toimub Venetian`is Deep Stack Extravaganza, väga hea struktuuriga turniirisari; mõni päev võiks ka seal kaasa lüüa. Lisaks loodan, et ka The Orleans Open kattub WSOP-ga. Mul selle sarjaga head mälestused, eelmine suvi jõudsin ju seal Stud Hi-Lo turniiril finaallauda ja poleks midagi selle saavutuse kordamise või ülelöömise vastu.

Ühesõnaga võib öelda, et mida ilmsemalt pokkerist puudust ei tule :)

Liinitööhull

2007-05-26T15:40:00.001+03:00

Tere mängurid. Üle pika aja.

Eile eksisin juhuslikult enda blogi lehele, jäin natuke lugema ja kuidagi hale hakkas. Nagu tühjalt seisev maja.

Nooh, liiga sentimentaalseks või lausa melodramaatiliseks ei hakka nüüd ka minema. Juhtus sedapsi, elu tormas ees ja mina üritasin sabas püsida ning blogi jaoks ei jagunud energiat. Kuigi jah, kunagi mõtlesin, et kuidas need krdi mehed suudavad ennast nii hullupööra töösse matta ja sellest na suurt stressi võtta. Nüüd olen ise samasugune, vaimselt degenereerunud tööhull. Ma ei loe raamatuid ega lehti, ei vaata uudiseid ega uusi filme, ei mõtle värskeid mõtteid, sest aeg kulub ja mul tekivad süümepiinad tegemata jäänud tööde pärast.

Mitte ainult vaim ei ole kannatanud. Ka mänguliselt olen tõelises madalseisus. SunPokeri "One Sick Promo" alguses ei osanud ma ette kujutada, kui raske katsumusega end seon. "150K väljakutsega" olin enda arust piisavalt kogenud multitabling-maratonimees ja OSP tundus lihtne võimalus Vegase pilet kindla peale taskusse pista. Paraku ei osanud ma arvesse võtta kahte faktorit: burnout`i ehk mängutüdimust ja mängude võimalikku muutumist väga rasketeks. Noh, viimase poole aastaga on mängutase Cryptos tõusnud märgatavalt ning sedasi 5-6 lauas vehkides olen ma parimal juhul breakeven player. Viimased paar nädalat on olnud eriti karmid, punktinäljas olen suundunud 2/4 shorthand-limit laudadesse ja seal sõidetakse mulle täisega sisse. Ka PLO-s on maikuu miinuses. Hetkel ei saa ma hakkama üheski lauas, kus punkte talutavas tempos tuleb. Aga punkte on vaja, sest ka vastased teevad korralikku lõpuspurti. Olen hetkel 57. kohal; 60-s saab $10 000 WSOP-nööpi, 61. $5000. Saate isegi aru, et tunglemine on lävepakul päris kõva. Ja igal õhtul lähen sinna kõrbe liiva sööma, pääsu pole, tuleb kannatada ära. Liinitöö, mis toob hästi sisse, on üsna nüri; liinitöö, mille eest peale maksta...proovin mitte hulluks minna, 6 päeva veel.

Igatahes lubasin, et sellises mastaabis promo ei võta ma enam kunagi ette. Üks pokkeriprofi elu suurimatest plussidest on enda aja peremehena olemine. Aga kui mina seda hetkel väidaksin, siis oleks see lihtsalt jabur. Ma ei vali midagi ja mängin iga õhtu kuni minestamiseni.

Noh, nüüd siis jälle algust tehtud.