Krampis jalgadega lõpusirgel

Nii väga kui ma ka ei lootnud, siis nädalavahetusega ei õnnestunud SickPromol vastastele surmahoopi anda. Kõik vehivad nagu hullud ja olukord on tõesti SICK. No mis siin imestada, pool aastat oled asjaga tegelenud, kuidagi rumal tundub viimasel hetkel alla vanduda. Mõningate oponentidega olen rääkinud ja täitsa ühine joon, kõik otsivad laudu, kus võimalikult palju punne saaks. Formaat pole tähtis, vastased pole tähtsad, mängitakse üle enda võimete ja taluvuspiiri limiite - kui vaid PUNNE saaks. Nagu Mad Max. Seal oli esimene prioriteet bensiin. Meil on punnid. 2 days to go. Gotta hang in there.

Päris huvitav saab olema näha, kui kaua sellest shokist toibumisega läheb. Sest no praegu on tõesti tunne, et holdemit ei taha ma enam MITTE KUNAGI mängida. Nii tüdinenud, et lihtsalt kole. Vot see on ka üks probleem, mis selliste pikaajaliste promodega tekib. Sa muudad mängu endale sedavõrd vastikuks, et hingelise trauma paranemine võtab krdi pika aja. Ma siiski loodan, et jõuan paari nädalaga jõuvarud taastada ja WSOP-le sõidan juba näljase kiskjana. Muidugi kust krt ma kavatsen enesekindlust ammutada pärast sellist jubedat tappasaamist, mis viimase paari nädala jooksul toimunud on, jääb küsimuseks. Eriti kui plaanis pokkerist puhata. Ei tea, eks peab lootma, et mänguoskused on sees siiski olemas ja lihtsalt säde ja tapjainstinkt on kaduma läinud selle lämmatava liinitöö käigus.

OK, aeg üritus võiduka lõpuni viia.

WSOP plaanid

Nüüd siis lõpuks WSOP-ajakava paigas. Lähme teele 17. juunil ning naaseme 14. juulil, mõistagi juhul, kui siis enam põhiturniiril sees pole. 14-ks juuliks on võistlustulle jäänud 27 mängijat ning kui olen üks nendest, siis on reisiplaanide muutmine väike probleem. Hea meelega oleks läinud juba päev varem, sest 17. juunil kavas $1500 Razzi turniir ja päris lahe olnuks alustada WSOP-d "tulgu mulle väike ja vilets kaart" mänguga, kuid kuna 16. juunil Netukese sünnipäev, siis otsustasime loobuda razzist ning pidada ikkagi pesamuna sünnipäev korralikult ära.

Aga planeeritud mängukava siis järgmine:

18. juuni - $2500 No Limit Holdem / Six Handed (3 day event)
21. juuni - $1500 No Limit Holdem (3 day event)
23. juuni - $1500 No Limit Holdem (3 day event)
24. juuni - $50 000 H.O.R.S.E (5 day event)
25. juuni - $1500 Pot Limit Omaha Hi-Low (2 day event)
28. juuni - $1000 Seven Card Stud Hi-Low (3 day event)
29. juuni - $2000 No Limit Holdem (3 day event)
30. juuni - $1500 No Limit Holdem (3 day event)
1. juuli - $1000 S.H.O.E (2 day event)
6. juuli - $10 000 No Limit Holdem Main Event

HORSE`i mängin juhul, kui õnnestub SunPokeri freerolli kaudu koht võita :) Aga kuna tahtmine on tohutult suur sellele turniirile saada, siis on plaanis see koht endale krabada ka.

Vabadel päevadel tahaks mängida vähemalt ühe turniiri legendaarses Binions kasiinos, kus samal ajal toimub nn. "mini-wsop". Iga päev on kavas sama turniir, mis WSOP-l, ainult sissemaks on 1/10 WSOP omast. Samuti toimub Venetian`is Deep Stack Extravaganza, väga hea struktuuriga turniirisari; mõni päev võiks ka seal kaasa lüüa. Lisaks loodan, et ka The Orleans Open kattub WSOP-ga. Mul selle sarjaga head mälestused, eelmine suvi jõudsin ju seal Stud Hi-Lo turniiril finaallauda ja poleks midagi selle saavutuse kordamise või ülelöömise vastu.

Ühesõnaga võib öelda, et mida ilmsemalt pokkerist puudust ei tule :)

Liinitööhull

Tere mängurid. Üle pika aja.

Eile eksisin juhuslikult enda blogi lehele, jäin natuke lugema ja kuidagi hale hakkas. Nagu tühjalt seisev maja.

Nooh, liiga sentimentaalseks või lausa melodramaatiliseks ei hakka nüüd ka minema. Juhtus sedapsi, elu tormas ees ja mina üritasin sabas püsida ning blogi jaoks ei jagunud energiat. Kuigi jah, kunagi mõtlesin, et kuidas need krdi mehed suudavad ennast nii hullupööra töösse matta ja sellest na suurt stressi võtta. Nüüd olen ise samasugune, vaimselt degenereerunud tööhull. Ma ei loe raamatuid ega lehti, ei vaata uudiseid ega uusi filme, ei mõtle värskeid mõtteid, sest aeg kulub ja mul tekivad süümepiinad tegemata jäänud tööde pärast.

Mitte ainult vaim ei ole kannatanud. Ka mänguliselt olen tõelises madalseisus. SunPokeri "One Sick Promo" alguses ei osanud ma ette kujutada, kui raske katsumusega end seon. "150K väljakutsega" olin enda arust piisavalt kogenud multitabling-maratonimees ja OSP tundus lihtne võimalus Vegase pilet kindla peale taskusse pista. Paraku ei osanud ma arvesse võtta kahte faktorit: burnout`i ehk mängutüdimust ja mängude võimalikku muutumist väga rasketeks. Noh, viimase poole aastaga on mängutase Cryptos tõusnud märgatavalt ning sedasi 5-6 lauas vehkides olen ma parimal juhul breakeven player. Viimased paar nädalat on olnud eriti karmid, punktinäljas olen suundunud 2/4 shorthand-limit laudadesse ja seal sõidetakse mulle täisega sisse. Ka PLO-s on maikuu miinuses. Hetkel ei saa ma hakkama üheski lauas, kus punkte talutavas tempos tuleb. Aga punkte on vaja, sest ka vastased teevad korralikku lõpuspurti. Olen hetkel 57. kohal; 60-s saab $10 000 WSOP-nööpi, 61. $5000. Saate isegi aru, et tunglemine on lävepakul päris kõva. Ja igal õhtul lähen sinna kõrbe liiva sööma, pääsu pole, tuleb kannatada ära. Liinitöö, mis toob hästi sisse, on üsna nüri; liinitöö, mille eest peale maksta...proovin mitte hulluks minna, 6 päeva veel.

Igatahes lubasin, et sellises mastaabis promo ei võta ma enam kunagi ette. Üks pokkeriprofi elu suurimatest plussidest on enda aja peremehena olemine. Aga kui mina seda hetkel väidaksin, siis oleks see lihtsalt jabur. Ma ei vali midagi ja mängin iga õhtu kuni minestamiseni.

Noh, nüüd siis jälle algust tehtud.