Kümned, mu ässad!

2 tundi mängitud, kaardid ei jookse, ma pole üheski suuremas potis osalenud. Natuke juba närvis; ca 9K alles, kuid juba tunne, et kohe-kohe söövad blindid mu ära :o)
Ja suurte pokkeriteoreetikute koor deklameerib ühehäälselt :

"The worst play is to get blinded to death! Don´t let this happen!"
OK, I won´t!

Blindid 50/100.

TT esimesel positsioonil. Mängukäsi! Suure paanikaga limbin sisse. Tight, kergelt argliku stiiliga mängur tõstab 500-le. Hmmmm...folditakse minuni. Pärast pikka ootamist ei taha ju sedavõrd "vägevat" kätt kuidagi maha visata, samas ei meeldi ka callimine mitte. Ja mis on kolmas võimalus - RAISE! Ahnusest õhutatuna, hullusepuhangu tiivul viskasin 3 punast ja 3 musta chipsi lauale :"Raise 1800!"

Tüüp põrnitses mind veidi kahtlustavalt ja väga pahaselt, kohmitses nats chipsidega ja pani tasa. Palju õnne Imre! Raskem osa möödas, nüüd ainult vaja kümnele pihta saada!

Flopp A K 6

Tundsin ennast kui Woody Alleni nurkasurutud tegelaskuju "Manhattani mõrvamüsteeriumis" :
"What should I do now ?!? Bluff...bluff again!"

"I´ll bet...1500."

See oli suhteliselt hea käik tegelikult...kuna olin juba pre-flopis tugevust näidanud, ilmselgelt ässasid mänginud, siis selline napi poole poti suurune rünnak oleks pidanud vastasele vähemasti 2 potentsiaalse käe, QQ ja JJ-ga, callimise väga-väga raskeks tegema.

Aga...

"Call."

Krt küll...üle 3K nööbi niimoodi kaevu heita. Olin täielikult loobunud poti pärast võitlemisest.

Turn J

Check, pärast väikest viivet check ka temalt...ootamatu pääsemise võimalus sirendas silme ees...c´mon queen, c´mon, show must go on!

River Q!

Ohohohoo...milline auhind! Huvitav, palju ta nõus maksma on?

"Bet 3000."

Mõtles mis ta mõtles, aga välja maksis. Kerge häbi ja häbematu kergendustundega pöörasin kümnete paari ümber. Vastane ei näidanud...ma arvan, et tal oli AQs, või siis AK, JJ või lausa KK. Aga see polegi ju tähtis ;o)

Tuleb veel tõdeda, et laudkond oli üsna imestunud asjade sellisest käigust.