Paranoia rünnak

Esiteks vabandan, et nii pikk paus postitustes sisse tuli. Juhtus nii, sry.

Nüüd nädalake Vegases oldud, mänginud 4 turniiri, tulemust pole ikka veel ette näidata. Krdi pikaks on veninud skoorimatus välismaistel turniiridel, absoluutselt liiga pikaks. Tasapisi hakkan muutuma paranoiliseks - täna näiteks kahtlustasin, et automaatsegajad on "rigged". Noh, siin enamasti on sellised lauad, kus keskel on must kastike, diiler vajutab rohelist nuppu, kastike avaneb, diiler paneb sinist värvi kaardipaki kasti ja võtab punase välja ning sulgeb kastikese, vajutades punasele nupule. Diiler mehaaniliselt kaarte ei sega, ainult tõstab korra ja hakkab jagama. Novot, kui nii näruselt läheb, siis kuidas saad sa sellist asja usaldada? Ilmselgelt sätitakse kastikeses pakki sedapsi, et mulle võimalikult valed kaardid kätte tuleksid.

Et kosmiline kiirgus, negatiivne aura jms. otseselt kaartide kulgemist mõjutab, selles ei julge ma enam mitte kaheldagi. Kui vale jalaga voodist tõused, pole mõtet lauda minna. Kui esimese inimesena koridoris kohtad vana meest, on kõige targem ümber pöörata ja tagasi magama minna. Seevastu raseda naise nägemine enne pokkerituppa jõudmist on hea märk - siis võib lausa minna üle bankrolli mängima. Minul pole seda siiani juhtunud, aga nii räägitakse. Ehk kunagi kogun kõik inimeste ebausud kokku ning hakkan mänguotsuste tegemistel ainult kohvipaksu ja sea mao ettekuulutust arvestama.

Olgu, nali naljaks. Aga natuke on küll tunne, nagu oleks ebaõnne pitser prse peal, kaardid jooksevad vihuti ning pole minus meest, et jõge tagurpidi voolama panna. Ega ma alla ei vannu, aga väga krdi raske on enesekindlust säilitada, kui üldse positiivset tagasisidet tulemuse näol ei tule. Aga ega seda vägisi ei võta. Esimesel turniiril kukkusin AQ vs AJ, oleksin saanud stacki keskmisest märgatavalt suuremaks. Esimesel Venetian`i turniiril kaotasin 30k poti (keskmine ca 15k), kui läksin kahe musta ässaga Jc Tc 3c flopist all-in, vastasel kahtede paar, river ärtu kaks...no mida ma teha võin, kui sedasi nöögitakse. Tõusin veel 1700 chipsi pealt 20k-ni, tegin ilmselt callimata pre-flop all-in muuvide rekordi, surusin pooleteist leveli jooksul vähemalt tosin korda ja vaatamata valjule vingule ei saanud kordagi calli. Kasu polnud küll keda krditki, 88 leidis JJ ja korras.

Eilne $550 Deep Stack Extravaganza oli selle poolest naljakas, et ma ei võitnud mitte ühtegi jaotust! Kõik läks täiesti ja totaalselt valesti. Tagatipuks suutsin end kolmanda leveli alguses AJs-ga all-in ajada, mis ei ole sugugi minu ettevaatliku stiili jaoks tüüpiline. Aga noh, minu paremal käel istus üks aasia tüüp, kes raises ca 3-4 kätt iga ring. No pani jälle 600, ma raisesin 2400-le. Kõik foldisid, mr. asia mõtles ikka väga pikalt ning pani mind all-in. Tundsin küll tõelist tülgastust, kuid kuna mul oli alles 2600 chipsi, siis olin sunnitud callima. Isegi hästi läks, tal oli TT ja seega coinflip. Paraku jäi flopist saadud mastitõmme parimaks, mida laud minule välja võluda suutis. Minu kõige lühem deep-stack turniir eales. Jube närune mekk jäi man.

Vot sellised lood. Täna vaatame, kas viitsime minna Binions`i $150 PLO hilo turniiri toksima, oleks hea soojendus homsele $1500 WSOP sama formaadiga turniirile. Võib-olla hoopis lähme enda kasiino pokkerituppa enesekindlust koguma - no seal käib ikka tõeline bananafest, kui SantaKlaasi tsiteerida. Hea, et veel kuskil me maapallil ka sellist pokkerit mängitakse.

Rõõmsat Jaani!